Fødselen er slutten på mange måneder med venting, lengsel og spenning. Endelig skal dere få møte barnet. Fødselen krever stor innsats fra både mor og barn, og er fysisk og psykisk krevende for begge. Kvinnekroppen er imidlertid skapt for å gjennomføre en fødsel, så de aller fleste fødslene foregår helt normalt.
Det er viktig å få opplysninger fra deg som planlegger å føde ved Sykehuset Telemark.
Send oss skjema i posten innen svangerskapsuke 18.
På denne måten får vi registrert opplysninger om deg før du kommer til oss.
Alle som sender inn registreringsskjema får automatisk fødeplass ved Sykehuset Telemark.
Du kan kontakt oss på telefon 35 00 47 64 eller 35 00 41 60.
Samspill og samarbeid mellom deg, barnet og fødselshjelperen er avgjørende for at fødselen skal gå normalt, og for at du skal sitte igjen med en positiv opplevelse.
Det er ikke mulig å vite på forhånd hvordan fødselen vil oppleves, noe som kan gjøre tiden fram mot fødselen både spennende og litt skremmende for enkelte. Ikke alle opplever fødselen slik de hadde ventet. Noen kan få en dårligere opplevelse enn forventet mens andre opplever det motsatte.
Snakk om fødselen med jordmor eller lege der du går til svangerskapskontroll. De vil gi deg informasjon og kan svare på de spørsmålene og tankene du har om fødselen.
Du trenger ikke henvisning for å ta kontakt med sykehuset/fødeklinikken hvor du skal føde.
Når du mener at fødselen er i gang, ringer du fødeavdelingen. Du får snakke med jordmor som gir deg råd og veiledning. Det er viktig for avdelingen å vite at du kommer, sånn at de kan planlegge og forberede mottakelsen.
Don sáhtát ráhkkanit riegádahttimii ja dakko bokte váikkuhit ahte riegádahttin šaddá buorre vásáhussan. Hága dieđuid ja máhtu dasa mii dáhpáhuvvá riegádahttima vuolde: mii dáhpáhuvvá rupmašiin ja mii dáhpáhuvvá ogiin/mánáin?
Eanaš riegádahttimat álget fáhkka gaskal 37. ja 42. Vahkus. Dábálaččat álgá riegádahttin go mánágoahti geassá čoahkkái ja ávttát álget. Sáhttet maid eará mearkkat ahte riegádahttin lea boađe boađi.
Vuolggasadji buot riegádahttinveahkehemiin lea ovddidahttet lunddolaš riegádahttima. Go riegádahttin álgá fáhkka 37. ja 42. vahku dearvvaš eatnis dábálaš áhpehisdilis, lea dat buot buoremus sihke eadnái ja mánnái. Muhto nu ii leat buohkaide. Sáhttet leat oasit eatnis, mánás dahje goappašagain ahte lea buoremus johtui bidjat riegádahttima.
Johtui bidjat riegádahttima (induksjon) dahkko álot vuđolaš árvvoštallama bokte, ja dušše jus dat gávnnahuvvo buoremus dikšun sihke eadnái ja/dahje mánnái.
Huma/hála doaktáriin/sealgeetniin/jorttamorain áhpehisvuođabearráigeahčuin gii, gos já movt don galggat váldit oktavuođa go riegádahttin álgá. Don galggat álot čuojahit riegádahttinossodahkii ja dieđihit ahte riegádahttin lea álgán.
Don sáhtát ráhkkanit riegádahttimii ja dakko bokte váikkuhit ahte riegádahttin šaddá buorre vásáhussan. Hága dieđuid ja máhtu dasa mii dáhpáhuvvá riegádahttima vuolde: mii dáhpáhuvvá rupmašiin ja mii dáhpáhuvvá ogiin/mánáin?
Eanaš riegádahttimat álget fáhkka gaskal 37. ja 42. Vahkus. Dábálaččat álgá riegádahttin go mánágoahti geassá čoahkkái ja ávttát álget. Sáhttet maid eará mearkkat ahte riegádahttin lea boađe boađi.
Vuolggasadji buot riegádahttinveahkehemiin lea ovddidahttet lunddolaš riegádahttima. Go riegádahttin álgá fáhkka 37. ja 42. vahku dearvvaš eatnis dábálaš áhpehisdilis, lea dat buot buoremus sihke eadnái ja mánnái. Muhto nu ii leat buohkaide. Sáhttet leat oasit eatnis, mánás dahje goappašagain ahte lea buoremus johtui bidjat riegádahttima.
Johtui bidjat riegádahttima (induksjon) dahkko álot vuđolaš árvvoštallama bokte, ja dušše jus dat gávnnahuvvo buoremus dikšun sihke eadnái ja/dahje mánnái.
Huma/hála doaktáriin/sealgeetniin/jorttamorain áhpehisvuođabearráigeahčuin gii, gos já movt don galggat váldit oktavuođa go riegádahttin álgá. Don galggat álot čuojahit riegádahttinossodahkii ja dieđihit ahte riegádahttin lea álgán.
Riegádahttima álgu, riegádahttima vuolde ja movt nissonat vásihit riegádahttima lea olbmos olbmui. Seamma nissonolmmoš sáhttá vásihit ovdamearka dihte vuosttaš ja nuppi riegádahttima áibbas guovtti ládje. Go riegádahttin lea boahtán johtui de rievdá mánágoahtečotta riegádahttin ávttaid geažil. Dat sirdása vuoi mánná beassá riegádahttingeainnu čađa.
Riegádahttingeainnu oasit leat:
Čoarvedávttit leat dego ráhtte(trakt), ja sturrodat lea iešguđet lágan iešguđet osiin. Dat daguhit ahte mánná ferte jorrat duohkot deike riegádahtedettiin vuoi heiveha iežas riegádahttingeainnu čađa.
Dan deaŧaleamos dieđu movt mánás lea riegádahttima vuolde oažžu sealgeeadni/jorttamora go guldala máná váibmocoahkkima. Dat lea ágga manin sealgeeadni/jorttamora čađat guldala ja lohká máná váibmocoahkkinčaskasdaguid riegádahttima vuolde.
Riegádahttin bákčasat bohtet das go mánágoahti mii lea stuora deahkki, geassáda čoahkkái. Dat daguha deattu dehkiide, suonaide ja nearvvaide. Bákčasat rievddadit fámus, man guhka bistet ja sajádaga rupmašis riegádahttima vuolde. Álggus lea moadde minuhta ávttaid gaska, muhto loahpa geahčen bohtet dávjjit ja leat bákčaseappot. Dábálaččat lea gaska bákčasiid haga, de sáhtát bosihit ja ráhkkanit nuppi áktii.
Go mánná manná riegádahttin geainnu čađa, de deaddásit “vev`at” ja nearvvat. Loahpageahčen riegádahttima máná deaddu dagaha deattu cinnis bahtačoali guvlui mii dagaha ahte dovddat garra dárbbu rahčat.
Riegádahttinbákčasat vásihuvvot iešguđet ládje nissonolbmos nissonolbmui. Juohke nissonolmmoš boahtá riegádeapmái iežas guottuiguin, ovddit vásáhusaiguin, ja kultuvrra duogážiin – mii sáhttá váikkuhit movt riegádahttin ja riegádahttin bákčasat vásihuvvot.
Fálaldat bávččasláivudeapmái sáhttá rievddadit, ja eai buot riegádahttinossodagat sáhte fállat buotlágan bávččasláivudemiid. Dás vulobealde gávnnat dieđuid iešguđetlágan bávččasláivudan fálaldagaid. Jeara sealgeeatnis/jorttamoras dahje doaktáris go leat áhpehisvuođadárkkisteamis makkár fálaldagat leat dan ossodagas gosa don galggat.
Loga eambbo daid iešguđetlágán bávččasláivudeddjiid birra.
(Samvalgsverktøy fra helsenorge.no)
Rupmašis lea iežas dálkkodan vuohki. Go dus lea bávččas álgá rumaš ieš ráhkadit iešguđetlágan bávččasláivuthan ávdnasiid mat sulastit morfiinna, daid gohčodit endorfiidnan. Dađistaga go ávttat šaddat bákčaseappot ja dávjjit bohtet, de maid lassánit rupmašis endorfiinnat. Lassin endorfiinna láivudemiin sáhttet vel eará dálkkaskeahtes láivudeamit buorren ávkin.
Akupunktuvranálut biddjojit veaháš gokkoge rupmašii láivudan dihte bákčasiid ja ložžet dehkiid/rupmaša. Buot riegádahttinossodagain fállo akupunktuvra. Lea sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir geas lea liige oahppu akupunktuvrras gii addá dien dálkkodeami. Vuolgá das leago sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir geas lea diekkár liigeoahppu sáhttet go oažžut akupunktuvrra.
Muhttimiin leat nu garra bákčasat ahte sii dárbbašit ja háliidit dálkasiid bákčasiid vuostá. Sáhttá maid leat dálkkaslaš sivva man dihte berre oažžut bávččasláivudeami:
Dálkkaslaš bávččasláivudeapmi ja makkár láivudan vuogi vállje, galgá álot dahkkot dan bokte movt lea dilli riegádahttijeaddjis ja mánás, ja man guhkas lea riegádahttin ollen ja makkár vuohki lea olámuttos.
Sáhttá čuožžilit dilli riegádahttima vuojehandásis mii daguha ahte doavttir ferte veahkehit máná oažžut olggos vakuumain, riegádahttindoaŋggain dahje keaisárčuohpahusain.
Muhtomin ii meinnestuva riegádahttit vakuumain iige doaŋggain. De ferte keaisárčuohpahusa váldit.
Dat čađat bargo eastadit/hehttet ja unnidit riegádahttinárppaid. Lea deaŧalaš movt árppaid gáhtten lea gaskal mánnáoažžungeainno geažis ja bahtačalmmis go mánná riegáda. Duođalaš árpa (nu daddjon sphinkterrupturer gráda 3 ja 4) lea árpa mas oassi, dahje visot gokčandeahkki lea billahuvvan.
Mánná lea riegádan, muhto riegádahttin ii leat vel jur áibbas nohkan. Vuossa ja váhpi galgá maid riegádit. Dábálaččat dáhpáhuvvá dat dakka maŋŋelaš dahje diimmu sisa. Vuossa ja váhpi beassá mánágoađis ja gahččá mánnáoažžungeidnui. Go vuossa gahččá dovdat don veaháš ávtta ja veháš boahtá varra. Go vuossa lea beassan mánágoađis ražat don dan olggos seamma ládje go dalle go riegádahttet máná. Dat sáhttá leat unohas muhto ii leat bávččas.
Dakko gokko vuossa lei gitta šaddá veaháš hávvi ja don oaččut mánodávdda sullasaš vardima. Maŋŋel riegádahttima iskka sealgeeadni/jorttamora leat go árppat šaddan riegádahttingeidnui. Jus leat árppat maid ferte goarrut oaččut don jámiheame dakko gokko galgá goarrut. Árpu mii geavahuvvo/adno goarrumii beassá iešalddis ja dat ii galgga eret váldot.
Dalán go mánná lea riegádan, oaččut don máná iežat lusa. Maŋŋel riegádahttima ohcagoahtá dalán mánná čičči. Lea deaŧalaš ahte don, máná áhčči/mielčuovvut ja mánná oažžubehtet ráfis ovttastallat. De dárbbašehpet bosihit maŋŋel dan riegádahttima ja dan stuora dáhpáhusa. Mánná dárbbaša ráfi gávnnat čičči ja su vuosttaš borramuša, ja dárbbaša buot din ávvira/beroštumi. Dat lea deaŧalaš áigi mii ii galggašii muosehuvvot. Eai galgga dárbbuhis doaimmat, riedja ja muosehuhtten dáhpáhuvvat, dat guoská telefovnna geavaheapmái, guossit ja dárbbuhis doaimmat riegádahttinlanjas.
Man guhka don leat seaŋganisuossodagas maŋŋel riegádahttima vuolgá olbmos olbmui, ja heivehuvvo juohke olbmo dárbbu mielde. Jus dus lei keaisárčuohpahus leat don seaŋganisuossodagas 3-4 beaivvi.
Sealgeeadni/jorttamora iskka máná dalán go mánná lea riegádan. Daid álgo beivviid iskka mánáiddoavttir máná. Lea vuogas jus nubbe váhnen lea mielde iskama vuolde.
Loga eambbo máná dearvvašvuođaiskosiid birra dás helsenorge.no
Dasa lassin váldit mii eará iskosiid buot njuorat mánáin:
Lea maid dábálaš iskkat gulsott dávdda ja spirraliid (hofteleddsdysplasi) jus váruhit daid dávddaid.
Mánádoavttiriskosiid vuolde sáhtát jearrat gažaldagaid ja váldit bajás jus lea juoga mii du mielas lea deaŧalaš maid mánáiddoavttir ferte diehtit. Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu gos ja geainna sáhtát váldi oktavuođa jus dárbašat bagadallama, rávvagiid dahje veahki maŋŋel go leat ruoktot boahtán
Ulbmil seaŋganisufuolahemiin lea buoremus lági mielde láhčit dan ovttaskas nissonolbmo, máná ja joavkku/bearraša dárbbuid mielde, návccaid ja dilálašvuođa ektui.
Både jordmødre og barnepleiere vil sørge for at dere får den informasjonen dere har behov for, som for eksempel veiledning i amming og barnestell. Det er viktig at dere stiller spørsmål og sier i fra dersom dere behøver hjelp.
Du og din partner vil i løpet av oppholdet på barsel få en samtale med jordmor om fødselen din. Dere vil også få nyttig informasjon vedrørende hjemreisen og tiden etterpå.
Så sant plassen tillater det, gir vi mulighet for at din partner kan overnatte sammen med deg. Gi beskjed til jordmor dersom dere ønsker å benytte dere av dette tilbudet. Vi gjør avtale primært for ett døgn av gangen.
Overnatting koster 400 kroner per døgn. Dette inkluderer mat. Dere betaler forskuddsvis for ett døgn av gangen når dere inngår avtalen med jordmor.
Dersom din partner ikke overnatter, kan han og eventuelt større søsken være sammen med deg på barsel fra kl. 09.00 - 21.00. Det er hviletid mellom kl. 16.30 og 17.30.
Vi har egen lekekrok for større søsken.
Vi har en egen dagligstue med kafeteria. Der kan du forsyne deg med mat når du måtte ønske det.
3 kliniske studier er åpne for rekruttering. Sammen med legen din kan du vurdere om en klinisk studie er aktuell for deg.
Riegádahttima álgu, riegádahttima vuolde ja movt nissonat vásihit riegádahttima lea olbmos olbmui. Seamma nissonolmmoš sáhttá vásihit ovdamearka dihte vuosttaš ja nuppi riegádahttima áibbas guovtti ládje. Go riegádahttin lea boahtán johtui de rievdá mánágoahtečotta riegádahttin ávttaid geažil. Dat sirdása vuoi mánná beassá riegádahttingeainnu čađa.
Riegádahttingeainnu oasit leat:
Čoarvedávttit leat dego ráhtte(trakt), ja sturrodat lea iešguđet lágan iešguđet osiin. Dat daguhit ahte mánná ferte jorrat duohkot deike riegádahtedettiin vuoi heiveha iežas riegádahttingeainnu čađa.
Dan deaŧaleamos dieđu movt mánás lea riegádahttima vuolde oažžu sealgeeadni/jorttamora go guldala máná váibmocoahkkima. Dat lea ágga manin sealgeeadni/jorttamora čađat guldala ja lohká máná váibmocoahkkinčaskasdaguid riegádahttima vuolde.
Riegádahttin bákčasat bohtet das go mánágoahti mii lea stuora deahkki, geassáda čoahkkái. Dat daguha deattu dehkiide, suonaide ja nearvvaide. Bákčasat rievddadit fámus, man guhka bistet ja sajádaga rupmašis riegádahttima vuolde. Álggus lea moadde minuhta ávttaid gaska, muhto loahpa geahčen bohtet dávjjit ja leat bákčaseappot. Dábálaččat lea gaska bákčasiid haga, de sáhtát bosihit ja ráhkkanit nuppi áktii.
Go mánná manná riegádahttin geainnu čađa, de deaddásit “vev`at” ja nearvvat. Loahpageahčen riegádahttima máná deaddu dagaha deattu cinnis bahtačoali guvlui mii dagaha ahte dovddat garra dárbbu rahčat.
Riegádahttinbákčasat vásihuvvot iešguđet ládje nissonolbmos nissonolbmui. Juohke nissonolmmoš boahtá riegádeapmái iežas guottuiguin, ovddit vásáhusaiguin, ja kultuvrra duogážiin – mii sáhttá váikkuhit movt riegádahttin ja riegádahttin bákčasat vásihuvvot.
Fálaldat bávččasláivudeapmái sáhttá rievddadit, ja eai buot riegádahttinossodagat sáhte fállat buotlágan bávččasláivudemiid. Dás vulobealde gávnnat dieđuid iešguđetlágan bávččasláivudan fálaldagaid. Jeara sealgeeatnis/jorttamoras dahje doaktáris go leat áhpehisvuođadárkkisteamis makkár fálaldagat leat dan ossodagas gosa don galggat.
Loga eambbo daid iešguđetlágán bávččasláivudeddjiid birra.
(Samvalgsverktøy fra helsenorge.no)
Rupmašis lea iežas dálkkodan vuohki. Go dus lea bávččas álgá rumaš ieš ráhkadit iešguđetlágan bávččasláivuthan ávdnasiid mat sulastit morfiinna, daid gohčodit endorfiidnan. Dađistaga go ávttat šaddat bákčaseappot ja dávjjit bohtet, de maid lassánit rupmašis endorfiinnat. Lassin endorfiinna láivudemiin sáhttet vel eará dálkkaskeahtes láivudeamit buorren ávkin.
Akupunktuvranálut biddjojit veaháš gokkoge rupmašii láivudan dihte bákčasiid ja ložžet dehkiid/rupmaša. Buot riegádahttinossodagain fállo akupunktuvra. Lea sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir geas lea liige oahppu akupunktuvrras gii addá dien dálkkodeami. Vuolgá das leago sealgeeadni/jorttamora dahje doavttir geas lea diekkár liigeoahppu sáhttet go oažžut akupunktuvrra.
Muhttimiin leat nu garra bákčasat ahte sii dárbbašit ja háliidit dálkasiid bákčasiid vuostá. Sáhttá maid leat dálkkaslaš sivva man dihte berre oažžut bávččasláivudeami:
Dálkkaslaš bávččasláivudeapmi ja makkár láivudan vuogi vállje, galgá álot dahkkot dan bokte movt lea dilli riegádahttijeaddjis ja mánás, ja man guhkas lea riegádahttin ollen ja makkár vuohki lea olámuttos.
Sáhttá čuožžilit dilli riegádahttima vuojehandásis mii daguha ahte doavttir ferte veahkehit máná oažžut olggos vakuumain, riegádahttindoaŋggain dahje keaisárčuohpahusain.
Muhtomin ii meinnestuva riegádahttit vakuumain iige doaŋggain. De ferte keaisárčuohpahusa váldit.
Dat čađat bargo eastadit/hehttet ja unnidit riegádahttinárppaid. Lea deaŧalaš movt árppaid gáhtten lea gaskal mánnáoažžungeainno geažis ja bahtačalmmis go mánná riegáda. Duođalaš árpa (nu daddjon sphinkterrupturer gráda 3 ja 4) lea árpa mas oassi, dahje visot gokčandeahkki lea billahuvvan.
Mánná lea riegádan, muhto riegádahttin ii leat vel jur áibbas nohkan. Vuossa ja váhpi galgá maid riegádit. Dábálaččat dáhpáhuvvá dat dakka maŋŋelaš dahje diimmu sisa. Vuossa ja váhpi beassá mánágoađis ja gahččá mánnáoažžungeidnui. Go vuossa gahččá dovdat don veaháš ávtta ja veháš boahtá varra. Go vuossa lea beassan mánágoađis ražat don dan olggos seamma ládje go dalle go riegádahttet máná. Dat sáhttá leat unohas muhto ii leat bávččas.
Dakko gokko vuossa lei gitta šaddá veaháš hávvi ja don oaččut mánodávdda sullasaš vardima. Maŋŋel riegádahttima iskka sealgeeadni/jorttamora leat go árppat šaddan riegádahttingeidnui. Jus leat árppat maid ferte goarrut oaččut don jámiheame dakko gokko galgá goarrut. Árpu mii geavahuvvo/adno goarrumii beassá iešalddis ja dat ii galgga eret váldot.
Dalán go mánná lea riegádan, oaččut don máná iežat lusa. Maŋŋel riegádahttima ohcagoahtá dalán mánná čičči. Lea deaŧalaš ahte don, máná áhčči/mielčuovvut ja mánná oažžubehtet ráfis ovttastallat. De dárbbašehpet bosihit maŋŋel dan riegádahttima ja dan stuora dáhpáhusa. Mánná dárbbaša ráfi gávnnat čičči ja su vuosttaš borramuša, ja dárbbaša buot din ávvira/beroštumi. Dat lea deaŧalaš áigi mii ii galggašii muosehuvvot. Eai galgga dárbbuhis doaimmat, riedja ja muosehuhtten dáhpáhuvvat, dat guoská telefovnna geavaheapmái, guossit ja dárbbuhis doaimmat riegádahttinlanjas.
Man guhka don leat seaŋganisuossodagas maŋŋel riegádahttima vuolgá olbmos olbmui, ja heivehuvvo juohke olbmo dárbbu mielde. Jus dus lei keaisárčuohpahus leat don seaŋganisuossodagas 3-4 beaivvi.
Sealgeeadni/jorttamora iskka máná dalán go mánná lea riegádan. Daid álgo beivviid iskka mánáiddoavttir máná. Lea vuogas jus nubbe váhnen lea mielde iskama vuolde.
Loga eambbo máná dearvvašvuođaiskosiid birra dás helsenorge.no
Dasa lassin váldit mii eará iskosiid buot njuorat mánáin:
Lea maid dábálaš iskkat gulsott dávdda ja spirraliid (hofteleddsdysplasi) jus váruhit daid dávddaid.
Mánádoavttiriskosiid vuolde sáhtát jearrat gažaldagaid ja váldit bajás jus lea juoga mii du mielas lea deaŧalaš maid mánáiddoavttir ferte diehtit. Ovdal go vuolggat ruoktot oaččut dieđu gos ja geainna sáhtát váldi oktavuođa jus dárbašat bagadallama, rávvagiid dahje veahki maŋŋel go leat ruoktot boahtán
Ulbmil seaŋganisufuolahemiin lea buoremus lági mielde láhčit dan ovttaskas nissonolbmo, máná ja joavkku/bearraša dárbbuid mielde, návccaid ja dilálašvuođa ektui.
Både jordmødre og barnepleiere vil sørge for at dere får den informasjonen dere har behov for, som for eksempel veiledning i amming og barnestell. Det er viktig at dere stiller spørsmål og sier i fra dersom dere behøver hjelp.
Du og din partner vil i løpet av oppholdet på barsel få en samtale med jordmor om fødselen din. Dere vil også få nyttig informasjon vedrørende hjemreisen og tiden etterpå.
Så sant plassen tillater det, gir vi mulighet for at din partner kan overnatte sammen med deg. Gi beskjed til jordmor dersom dere ønsker å benytte dere av dette tilbudet. Vi gjør avtale primært for ett døgn av gangen.
Overnatting koster 400 kroner per døgn. Dette inkluderer mat. Dere betaler forskuddsvis for ett døgn av gangen når dere inngår avtalen med jordmor.
Dersom din partner ikke overnatter, kan han og eventuelt større søsken være sammen med deg på barsel fra kl. 09.00 - 21.00. Det er hviletid mellom kl. 16.30 og 17.30.
Vi har egen lekekrok for større søsken.
Vi har en egen dagligstue med kafeteria. Der kan du forsyne deg med mat når du måtte ønske det.
3 kliniske studier er åpne for rekruttering. Sammen med legen din kan du vurdere om en klinisk studie er aktuell for deg.
Seaŋganisuáigi lea áigi dasttá maŋŋel riegádahttima dassážii go rumaš fas boahtá dan dássái go lei ovdal ja njamaheapmi lea sajáiduvvon (guđat vahkus gávccát vahkkui). Nissonolbmot geat njamahit geavahit guhtta vahkku dassážii go njamaheapmi lea bures boahtán johtui.
Seaŋganisuáiggis leat rievdadusat ja ođđa dábit guovddážis. Ja lea gelddolaš ja fiinna áigi, muhto sáhttá leat gáibideaddji ja hástaleaddji. Leat stuora rievdadusat rupmašis ja eallindilis maŋŋel riegádahttima. Rumašlaš rievdadusaide leat eatnašat ráhkkanan. Muhto maŋŋel riegádahttima sáhttet máŋggas maid vásihit miellarievdadusaid, váibasiid ja dovdu ahte ii hálddaš seamma bures dan ođđa dilálašvuođa. Hárjánit váhnendillái váldá dábálaččat áiggi.
Jus don vuolggat árrat ruoktot buohcceviesus, 0-2 beaivvi maŋŋel riegádahttima lea deaŧalaš leat áicil daidda dilálašvuođaide mat sáhttet mánnái čuožžilit.
Jus okta dain dilálašvuođain čuožžila daid álgo beivviid go boađat ruoktot buohcceviesus válddát don oktavuođa seaŋganisuossodagain. Jus maŋŋel dáhpáhuvvá váldde oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin, fástadoaktáriin dahje doavttirvávttain.
Vai riegádahttináigi šaddá buorre áigi dutnje gii leat riegádahttán ja bearrašii, de lea dehálaš ahte easka mánná oažžun nisu, atná buori várrugasvuođa alddis. Dat ahte láhčit dilálašvuođaid ja addit aiddo šaddan eadnái áiggi ja vejolašvuođa iežas fuolahit, vuoiŋŋastit, muosáhit ja ložžet beaivválaš bargguid lea buorre sajušteapmi bearrašii.
Basa máná loika čáziin mii lea sullii 37 gráda. Don sáhtát bassat litna livskkuin dahje dušše gieđaiguin. Ii leat dárbu lávgut máná juohke beaivvi, buorre lea maid dušše bures bassat goruda beaivválaččat. Nieidamáná vulobeale galggat bassat álggos ovddabealde dasto máŋgosgovlui. Basa cinnebaksamiid siskkobealde dušše dalle go leat baika naga. Bártnemánáin ii leat dárbu ovdaasi gaikut ruovttoluotta ráinnasin doalahan dihte.
Buohcceviesus leat mánáiddivššodeaddjit, sealgeeatnit/jorttamorat dahje doaktárat geat sáhttet veahkehit du. Maŋŋel go leat ruoktot ollen de lea dearvvašvuođabuohccedivššár, suohkansealgeeadni/suohkanjorttamora ja fástadoavttir geat bearráigehččet máná ja du gii leat riegádahtten.
Ved Sykehuset Telemark har vi et tilbud som du kan benytte i de første ukene etter fødselen. Du kan ta kontakt med barselpoliklinikken på dagtid hvis du for eksempel har ammeproblemer, såre/vonde bryst og brystvorter, unormale blødninger, vonde sting eller lignende etter fødsel eller keisersnitt.
Barselpoliklinikken har åpningstid på hverdager, kl.08.30 - 15.30, unntatt onsdager.
Barselpoliklinikken er en del av føde- og barselavdelingen i Skien.
Telefon:
Barselpoliklinikken 35 00 56 53
Barselavdelingen 35 00 47 62
Ved Sykehuset Telemark har vi morsmelkbank, tilknyttet Seksjon for nyfødt intensiv.
Seaŋganisuáigi lea áigi dasttá maŋŋel riegádahttima dassážii go rumaš fas boahtá dan dássái go lei ovdal ja njamaheapmi lea sajáiduvvon (guđat vahkus gávccát vahkkui). Nissonolbmot geat njamahit geavahit guhtta vahkku dassážii go njamaheapmi lea bures boahtán johtui.
Seaŋganisuáiggis leat rievdadusat ja ođđa dábit guovddážis. Ja lea gelddolaš ja fiinna áigi, muhto sáhttá leat gáibideaddji ja hástaleaddji. Leat stuora rievdadusat rupmašis ja eallindilis maŋŋel riegádahttima. Rumašlaš rievdadusaide leat eatnašat ráhkkanan. Muhto maŋŋel riegádahttima sáhttet máŋggas maid vásihit miellarievdadusaid, váibasiid ja dovdu ahte ii hálddaš seamma bures dan ođđa dilálašvuođa. Hárjánit váhnendillái váldá dábálaččat áiggi.
Jus don vuolggat árrat ruoktot buohcceviesus, 0-2 beaivvi maŋŋel riegádahttima lea deaŧalaš leat áicil daidda dilálašvuođaide mat sáhttet mánnái čuožžilit.
Jus okta dain dilálašvuođain čuožžila daid álgo beivviid go boađat ruoktot buohcceviesus válddát don oktavuođa seaŋganisuossodagain. Jus maŋŋel dáhpáhuvvá váldde oktavuođa dearvvašvuođaguovddážiin, fástadoaktáriin dahje doavttirvávttain.
Vai riegádahttináigi šaddá buorre áigi dutnje gii leat riegádahttán ja bearrašii, de lea dehálaš ahte easka mánná oažžun nisu, atná buori várrugasvuođa alddis. Dat ahte láhčit dilálašvuođaid ja addit aiddo šaddan eadnái áiggi ja vejolašvuođa iežas fuolahit, vuoiŋŋastit, muosáhit ja ložžet beaivválaš bargguid lea buorre sajušteapmi bearrašii.
Basa máná loika čáziin mii lea sullii 37 gráda. Don sáhtát bassat litna livskkuin dahje dušše gieđaiguin. Ii leat dárbu lávgut máná juohke beaivvi, buorre lea maid dušše bures bassat goruda beaivválaččat. Nieidamáná vulobeale galggat bassat álggos ovddabealde dasto máŋgosgovlui. Basa cinnebaksamiid siskkobealde dušše dalle go leat baika naga. Bártnemánáin ii leat dárbu ovdaasi gaikut ruovttoluotta ráinnasin doalahan dihte.
Buohcceviesus leat mánáiddivššodeaddjit, sealgeeatnit/jorttamorat dahje doaktárat geat sáhttet veahkehit du. Maŋŋel go leat ruoktot ollen de lea dearvvašvuođabuohccedivššár, suohkansealgeeadni/suohkanjorttamora ja fástadoavttir geat bearráigehččet máná ja du gii leat riegádahtten.
Ved Sykehuset Telemark har vi et tilbud som du kan benytte i de første ukene etter fødselen. Du kan ta kontakt med barselpoliklinikken på dagtid hvis du for eksempel har ammeproblemer, såre/vonde bryst og brystvorter, unormale blødninger, vonde sting eller lignende etter fødsel eller keisersnitt.
Barselpoliklinikken har åpningstid på hverdager, kl.08.30 - 15.30, unntatt onsdager.
Barselpoliklinikken er en del av føde- og barselavdelingen i Skien.
Telefon:
Barselpoliklinikken 35 00 56 53
Barselavdelingen 35 00 47 62
Ved Sykehuset Telemark har vi morsmelkbank, tilknyttet Seksjon for nyfødt intensiv.
Skien, Ulefossveien 55, sykehusområde sør.
Benytt hovedinngang. Du finner oss i 5. etasje.
Ulefossveien 55
3710 Skien
Sykehuset Telemark oppfordrer alle besøkende om å lese skiltingen ved parkeringen nøye.
Det er Aimo Park som driver parkeringsordningen i Skien, i Porsgrunn er det Park nordic.
kr 9 per påbegynt halvtime.
kr 85 per døgn.
Ved behov for lengre opphold kan du kjøpe parkering for inntil 14 dager. Dette koster 340 kroner.Se mer informasjon 14 dagers parkering lenger ned på siden.
Du må betale parkeringsavgift på hverdager, mandag til fredag, hele døgnet. Det er gratis parkering i helgene, fra fredag kl. 24.00 til søndag kl. 24.00. Det er også gratis parkering på helligdager og offentlige høytidsdager.
I Skien kan du enten henvende deg i hovedresepsjonen og betale der. Eller du kan benytte EasyPark-appen. Etter å ha startet en parkering i appen kan du velge takstprodukt 486810 i appen.
Betal via nettsiden, Online betaling, innen 48 timer.
Du må registrere bilens registreringsnummer i betalingsautomaten når du parkerer.
Ved bruk av kort betaler du kun for tiden du har stått parkert, dersom kortet settes inn i automaten igjen før du drar fra parkeringen.
Når du blir bedt om det må du registrere bilens registreringsnummer i betalingsautomaten.
Det er også mulig å benytte en parkeringsapp på mobil.
Det er ladeplasser for el-bil på parkeringsplassen ved Tannklinikken i Skien. Ladestasjonene er eid og drevet av det eksterne firmaet Fortum.
MC og moped må benytte samme parkeringstilbud som for bil.
Det er gratis parkering for blodgivere på reserverte plasser. Du må registrere bilnummeret når du kommer til blodbanken for å få gratis parkering.
Forflytningshemmede parkerer gratis, med parkeringskort fra kommunen.
Det er kameraregistrering av bilens registreringsnummer i Skien. Eventuelle parkeringstillatelser for forflytningshemmede (HC-bevis) blir ikke registrert av kamera. Pasienter og besøkende må derfor vise fram HC-kort i hovedekspedisjonen, eller ved annet oppmøtested, for å få fritak for avgift.
Drosjer
Drosjene skal ikke betale avgift dersom levering og henting av passasjerer skjer i løpet av tjue minutter. Drosjene må betale avgift hvis de er innenfor kamerasonen i mer enn tjue minutter (karenstid).
Vareleveranse til hovedlager
Dette skjer utenfor kamerasonen, og de slipper derfor avgift.
Avfallshenting og gassleveranse
Disse slipper avgift hvis de kjører inn og ut av kamerasonen i løpet av tjue minutter.
